Automüük tegi seitsme aasta rekordhüppe

Veebruaris vabalangusse vajunud uute sõiduautode müük tegi märtsis suure tõusu ja kasvas võrreldes möödunud aasta märtsikuuga koguni 14% võrra. Kui mullu märtsis müüdi 1713 uut sõiduautot, siis tänavu lausa 1946. Nii palju pole märtsis Eestis uusi sõiduautosid müüdud pärast 2008. aastat, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).

Märtsi edukas müük tõstis müüginumbrid napilt plusspoolele ka kolme kuu kokkuvõttes, nii et tänavu müüdi esimeses kvartalis 4793 uut sõiduautot, mullu samal perioodil aga 4753. Kasvas ka uute sõiduautode osakaal kogu sõiduautode impordist võrreldes paari eelmise kuuga - märtsis oli see 48%, seisis AMTELi teates.

Turuliider jätkuvalt Toyota

Turuliidrina jätkas Toyota 232 müüdud sõiduautoga, järgnesid Honda ja Škoda, vastavalt 209 ja 189 autoga. Mudelite edetabelis moodustasid esikolmiku Nissan Qashqai 132, Honda CR-V 115 ja Škoda Octavia 90 müüdud autoga. Lisaks Eesti-sisele müügile läks eksporti 74 autot.

Toyotasid müüva Amservi juhatuse esimehe Raivo Küti hinnangul ei saa veel ühe kuu põhjal järeldusi teha. Pigem olid jaanuar-veebruar tagasihoidlikud kuud. „Eesti autoturg ongi volatiilne – tõuseb ja langeb. Ennatlikke järeldusi kasvavast turust ei teeks. Kui aasta koos on, siis jääb see kasv tagasihoidlikuks,“ prognoosis Kütt.

14% tõus aasta lõikes ei tähenda Küti hinnangul midagi, sest numbrid on ju iseenesest väikesed. „10% kõigutatakse siia-sinna. Kui Eesti turul on üks-kaks hanget, siis see juba muudabki protsente,“ selgitas automüügifirma juht. „Ka meil läks hulk erinevaid hankeid üle, need kõik mõjutavad turgu,“ lisas ta.

Hange mõjutab tulemust

„Võib olla on tegu asjaolude kokkulangemisega, sest kuna Eesti turg on nii väike, siis võib mõne mudeli hüpe turgu oluliselt mõjutada. Ma pigem ei näe mingisugust pikaajalist arengut, et turg hakkabki niisuguse hooga kasvama,“ arvas Škodasid müüva Auto 100 Tallinn esinduse tegevjuht Toomas Kuusk.

Tema sõnul oli neljandiku võrra parem müügitulemus märtsis tingitud lihtsalt sellest, et aasta tagasi oli seis kehvem. „Me avasime teise müügikoha Tallinnas ja see võib olla üks põhjus, miks meie müük on hüppe teinud. Mis puudutab Auto 100 Tallinna, siis meie oleme samal tasemel, mis eelmisel aastal. Hüpe on tulnud pigem teise diileri tekkest,“ selgitas Kuusk. „Sellised hüpped väga tavapärased ei ole - see pole tavaliselt ainult turukasvuga seotud. See võib sõltuda ka sellest, kas eelmine aasta oli kehvem, või mõnest suuremast hankest,“ lisas ta.

Autohindadest rääkides ütles Kuusk, et aasta alguses tõstavad autotootjad tavaliselt oma väljamüügihindasid ja sellega peab ka jaemüüja kaasa minema. Juttu käib mõnest protsendist - see on alati nii olnud.

Kas see tähendab, et tarbijal on soodsam autot osta aasta lõpul? „Kriisiaastad on automüüjaid õpetanud, et keegi endale ülemäära suuri laovarusid ei soeta. Ainult sellele loota, et aasta lõpus tahavad kõik laovarust lahti saada, ei ole väga õigustatud. Praegu ei ole reklaamimaastikul ülipakkumisi, sest automüüjatel on laos nii palju, kui on mõistlik hoida,“ vastas Kuusk küsimusele.

Elektriautode langev täht

AMTELI andmetel on jätkuvalt on populaarseimaks segmendiks väike keskklassi auto (33%), teiseks müüakse enim keskmisi maastureid ja kolmandaks keskklassi autosid. Elektriautosid müüdi Eestis märtsis 5 tükki.

„Uute autode müük on sel aastal käinud nagu Ameerika mäed - üles-alla, ilma kindla trendita. Oma osa on käibemaksuseadusel ja sellest tingitud segadusel ning ebakindlusel - see kajastub eelkõige suuremate sõiduautode ja maasturite müügi tagasiminekus võrreldes mullusega. Järgmised kuud näitavad, kas nüüd saabub stabiilsus. Selleks annab lootust tõusev tarbesõidukite müük - majandus kasvab, ettevõtetel on tööd ning on, mida vedada. Elektriautode müügis aga jätkub selge langus ja selle tunneli lõpus valgust eriti ei paista,“ kommenteeris AMTELi tegevjuht Arno Sillat.